Riigiõiguse sihtkapital

15.06.2020
Veebiseminar "Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 100"
15.06.2020 
 
15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mis tervikuna jõustus 21. detsembril 1920. a.
 
Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali korraldatud veebiseminaril avasid riigiõiguse ajaloo asjatundjad selle tähtpäeva puhul Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni.
 
Veebiseminaril peetud ettekanded on nüüd teaduste akadeemia Youtube'i-kanalis järelvaadatavad. 
Lingid ettekannetele leiate ka allpool seminari ajakavas.
Esinesid: 
Hent-Raul Kalmo (õiguskantsleri kantselei nõunik; Tartu ülikool), Hannes Vallikivi (advokaadibüroo Derling Primus partner; Tartu ülikooli õigusteaduskonna doktorant) ja Marju Luts-Sootak (Tartu Ülikooli õigusajaloo professor). 
Avasõnad ütles teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ja debatti vedas akadeemik Lauri Mälksoo (Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor)
 
Ajakava
14:00 Tervitus, kodukorra tutvustus
14:05 Video. Avasõnad ja sissejuhatus. Lauri Mälksoo, Tarmo Soomere. 
14:10 Ettekande video. Hannes Vallikivi räägib põhiseaduse ja eriti selle teise peatüki kujunemisest. Ta tõstatab küsimuse, kas 1920. aasta põhiseadus oli „üliliberaalne“ või „ultrademokraatlik“ ja mõtiskleb, kas põhiseadus ise saab olla süüdi põhiseaduse kriisis. Või on põhiseaduse kriisis süüdi inimesed, kellel puudub respekt põhiseaduses sisalduvate põhimõtete vastu?
14:35 Ettekande video. Hent-Raul Kalmo keskendub 1920. aasta põhiseaduse näitel sellele, kas põhiseadus peab olema kohandatud riigi eripärale ja ajaloole. Sobimatus Eesti oludesse oli üks peamisi etteheiteid, mis 1920. aasta põhiseadusele hiljem tehti. Põgusalt puudutatakse seda, kuivõrd saab põhiseadust hinnata lahus seda täiendavatest seadustest.
15:00 Ettekande video. Marju Luts-Sootak vaatleb, kuidas põhiseadus elas oma põhiseaduseelu - analüüs näitab, et 1920. aasta põhiseadus ei jäänud pelgalt deklaratiivseks programmiks, vaid elas ka kohtulikus rakenduspraktikas. Riigikohus teostas üksikjuhtudel põhiseaduslikkuse järelevalvet ning mõistis ise seda normikontrollina.
Diskussioon ja kokkuvõte (video).
15:25 Marju Luts-Sootak ja Lauri Mälksoo proovivad lahti mõtestada põhiseaduse kujunemise ja muutumise olulisust nüüdisaja kontekstis ja vastavad küsimustele.
15:40 Lauri Mälksoo sõnastab mõtted, mida võiks ettekannetest ja vestlusest argipäeva kaasa võtta.


* * *

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital ootab artikleid 2021. aasta riigiõiguse aastaraamatusse.

Artikli käsikirja vormistamisel palume lähtuda ajakirja Juridica vormistamis- ja viitamisreeglitest.
Käsikirja kogumaht on soovitavalt vahemikus 30 000 kuni 100 000 tähemärki koos tühikutega.
Esitatud kaastöödest tehakse avaldamiseks valik.
Avaldamisele minevate kaastööde autoritele makstakse honorari.

Riigiõiguse aastaraamat on eelretsenseeritav ja arvutivõrgus vabalt kättesaadav väljaanne.

Käsikirju ootame 1. detsembriks 2020 meiliaadressile riigioigus@akadeemia.ee.


* * *

12. detsembril autasustati Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tänas üliõpilasi ja juhendajaid ning märkis, et tänavused konkursitööd paistavad silma teemade aktuaalsusega. „Loodan, et neist päevakajaliste võistlustööde autoritest kujunevad teadlased, kes tahavad ja suudavad näidata ühiskonnale, kui tähtis roll on teadusel ja innovatsioonil meie igapäevaelus,“ sõnas Reimand.

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat.

3600-eurosed peapreemiad pälvisid Rebekka Lotmani ja Marek Mooste doktoritööd. Välja anti ka kuue organisatsiooni eripreemiad.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad lootustandvate sähvatuste eest, elegantseima üliõpilastöö eest ja ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest andis üle asepresident Arvi Freiberg.

Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad riigiõiguse valdkonnas andis üle nõukoja juht Uno Lõhmus:

1)      rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilasele (800 eurot) Karin Orgulas’ele (Tartu Ülikool) konkursitöö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonnas 1930. aastal ärakirja ERA.1356.2.102 näitel” eest;

2)     magistriõppe üliõpilasele (1500 eurot) Sven Anton’ile (Tartu Ülikool) konkursitöö „Eesti kultuuri ja eesti rahvuse mõiste põhiseaduse preambulis. Kultuuri mõiste käsitlemine õiguslikes ja poliitilistes dokumentides” eest;



Sotsiaalministeeriumi eripreemiad sotsiaal- ja tervisevaldkonnas andis üle analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar. Välisministeeriumi eripreemiad välispoliitika valdkonnas andis üle poliitika planeerimise osakonna direktor Eerik Marmei. Muinsuskaitseameti eripreemia kultuuripärandi valdkonnas andis üle peadirektor Siim Raie. Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eripreemia parimale merendusteemalisele teadustööle andis üle nõukogu liige Jüri Lember.

Tänavu esitati konkursile 482 tööd 33 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad. Kokku tunnustati sel aastal 103 konkursitööd, neist rahalise preemiaga 71 tööd. See moodustab 15% kõigist laekunud töödest.
 

* * *


Ülikoolide lõpetajate kvaliteet ja nende võimekus panustada riigi ja majanduse arengusse on kogu arenenud maailmas tihedalt seotud ülikoolis nende õpitaval erialal tehtava teadustöö kvaliteediga. Eesti võib olla uhke selliste õigusteadlaste üle, nagu Friedrich Martens või Ilmar Tammelo. Suurkujud aga ei kasva ilma sobiva keskkonna ja materiaalse toeta. Kui suur osa õigusteadusest on reeglina ühiskonna fookuses, siis riigiõigus on valdkond, kus vaid riik ise peab teadlikult ja sihipäraselt panustama.
 
20. detsembril 2018 allkirjastasid justiitsminister Urmas Reinsalu ja akadeemia president Tarmo Soomere koostöölepingu, millega ministeerium toetab riigiõiguse sihtkapitali moodustamist.
 
 
Sihtkapitali kasutatakse riigiõiguse arendamiseks ja riigiõiguse alase teadustöö edendamiseks ning arendamiseks.
 
Sihtkapitali tegevust suunab nõukoda, mida juhib endine riigikohtu esimees dr Uno Lõhmus. Nõukotta kuuluvad õigusteadlane, akadeemik Lauri Mälksoo, Euroopa kohtu kohtujurist, endine riigikohtu esimees dr Priit Pikamäe, riigikohtunik, endine riigisekretär Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtu halduskohtunik Madis Ernits, Euroopa kohtu kohtunik Küllike Jürimäe, Tartu ülikooli õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak, endine riigikohtu esimees ja endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik dr Rait Maruste, justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar ja ex officio Eesti teaduste akadeemia president.
 

SIHTKAPITALI TEGEVUSED

Teadus on oma olemuselt rahvusvaheline ja globaalne nähtus. Selle sees on aga valdkondi, kus üksikutel riikidel on erilised kohustused. Rahvusteaduste all, mida ükski teine teaduskogukond ei saa käsitleda, mõtleme tavaliselt eesti keele, kultuuri, kirjanduse, ajaloo ja mõtteloo alaseid uuringuid. Aga ka õigusteadus on osa rahvateadustest. Iga keelega kaasneb vaikimisi ja nähtamatult hulk struktuure ja tähendusi, millele õigussüsteem ja õiguspraktika toetuvad ja ilma milleta ei saa rääkida ei tõest ega õiguse mõistmisest.
 
Riigiõiguse sihtkapital annab võimaluse toetada mitte ainult kõrgetasemeliste teadusartiklite avaldamist ja rahvusvahelist teaduskoostööd, vaid ka nende vundamendiks olevate asjade tegemist, nagu riigiõiguse õpikute jt õppevahendite väljaandmist, analüüside koostamist, loengute, diskussioonide, konverentside või teadustööde konkursside korraldamist. 

Sihtkapitali ülesanded:
  • Riigiõiguse õpiku väljaandmine
  • Riigiõiguse alaste analüüside koostamine
  • Riigiõiguse aastaraamatu väljaandmine
  • Riigiõigust käsitlevate teadusartiklite ja kommentaaride (sh kõrgetasemeliste teadustööde tõlgete) koostamise ja avaldamise toetamine
  • Riigiõiguse alase rahvusvaheliste teaduskonverentside korraldamine ja sellistel konverentsidel osalemise toetamine
  • Avalike ürituste (loengud, diskussioonid, esitlused jne) korraldamine riigiõiguse teemade tutvustamiseks
  • Osalemine üliõpilaste riigiõiguse alaste teadustööde konkursside korraldamises
Sihtkapitali asutamislepingus on ette nähtud võimalus finantseerida sobiva kvalifikatsiooniga analüüside koostajaid teaduste akadeemia uurija-professoritena.

31. mail 2019 toimus akadeemias riigiõiguse sihtkapitali teabepäev.
 
 
Nõukoja esimees Uno Lõhmus
+ 372 50 56 335
 
Nõukoja sekretär Silja Kala
silja.kala@akadeemia.ee
+372 51 66 174