Konverents "Eesti mõttelugu" Tartus

Eesti Vabariigi juubeliaastal saab Eesti Teaduste Akadeemia 80-aastaseks. Akadeemia vajalikkuse üle diskuteeriti omariikluse algusest peale. Tegudeni jõuti 20 aasta pärast. Otsuse tegemisest akadeemia käivitamiseni kulus peaaegu üheksa kuud. Protsess algas reedel, 28. jaanuaril 1938, mil riigihoidja Konstantin Päts allkirjastas oma otsusega nr 35 „edasilükkamatu riikliku vajaduse tõttu” Eesti Teaduste Akadeemia seaduse.

Akadeemia esimene koosseis kinnitati haridusministri ettepanekul ning riigihoidja otsusega kahe ja poole kuu pärast 13. aprillil. Nädal hiljem, 20. aprillil 1938 toimus Tartu ülikooli nõukogu saalis Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu esimene koosolek. Seda sündmust tähistatakse akadeemia üldkogu piduliku istungi ja konverentsiga 20. aprillil 2018 Eesti Rahva Muuseumis. Konverentsi kava vt SIIN.

Kui Jakob Hurt (1839-1906) sai kuulsaks eesti rahvaluule kogumise algatajana (alguseks loetakse 1860. a), siis akadeemik Hando Runnel (kes sündis umbes 100 aastat hiljem – 1938) on teinud alguse Eesti mõtteloo kogumisele. Esimene selle sarja raamat ilmus 1995. aastal ja tänaseni (anno 2018) on ilmunud kirjastuse “Ilmamaa” abil Eesti mõtteloo sarjas 138 köidet. See on tänase päeva vastus Jakob Hurdale ja kindlasti sama kaalukas. Iga tekst peegeldab oma aega ja ühisosaks on keel ning seotus Eesti kultuuriruumiga. Samas on kõiki Mõtteloo sarja autoreid mõjutanud laiem keskkond ehk seotus Euroopa (ja muu maailma) mõttelooga või mõttetraditsioonidega. Sarja autorite nimekiri on esinduslik ja teemad haaravad paljusid valdkondi – rahvaluule ja teoloogia, kirjandusteadus ja filosoofia, poliitika ja ajalugu, täppisteadused ja kultuurilugu, esseistikast rääkimata.