Akadeemia üldkogu aastakoosolek Tartus

Eesti Vabariigi juubeliaastal saab Eesti Teaduste Akadeemia 80-aastaseks. Akadeemia vajalikkuse üle diskuteeriti omariikluse algusest peale. Tegudeni jõuti 20 aasta pärast. Otsuse tegemisest akadeemia käivitamiseni kulus peaaegu üheksa kuud. Protsess algas reedel, 28. jaanuaril 1938, mil riigihoidja Konstantin Päts allkirjastas oma otsusega nr 35 „edasilükkamatu riikliku vajaduse tõttu” Eesti Teaduste Akadeemia seaduse. Seadus jõustus avaldamisega Riigi Teatajas järgmisel nädalal 2. veebruaril 1938. Nõnda oli 31. jaanuar 2018 igati sobilik akadeemia loomise meenutamiseks.

Akadeemia esimene koosseis kinnitati haridusministri ettepanekul ning riigihoidja otsusega kahe ja poole kuu pärast 13. aprillil. Nädal hiljem, 20. aprillil 1938 toimus sümboolselt Tartu ülikooli nõukogu saalis Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu esimene koosolek. Seda sündmust tähistatakse akadeemia üldkogu piduliku istungi ja konverentsiga 20. aprillil 2018 Eesti Rahva Muuseumis. Kava vt SIIN.

Akadeemia kesksed ülesanded on tänaseni samad: „üldise ja eriti Eestit käsitleva teaduse edendamine, lähtudes eeskätt tegeliku elu vajadustest välja kasvanud küsimustest“. Olulise aspektina on lisandunud riigi nõustamine.

Akadeemia sisulist tegevust alustati pidulikult Tallinnas president Konstantin Pätsi osavõtul toimunud üldkoosolekul Eesti kaubandus- ja tööstuskoja saalis 22. oktoobril 1938. aastal. Seda tähtpäeva meenutame 22.–23. oktoobril 2018 rahvusvahelise konverentsiga „Akadeemia usaldatava nõustajana informatsioonist üleküllastunud ühiskonnas“.

  Kasutatud materjale raamatust: Ken Kalling, Erki Tammiksaar. Eesti
Teaduste Akadeemia. Ajalugu. Arenguid ja järeldusi. Tallinn, 2008.