Euroopa teaduste akadeemiad visandasid regeneratiivmeditsiini tulevikuvisiooni

 
Arstiteadus on tegemas teoks järjekordset inimkonna unistust – kasvatada viga saanud või sünnist saati vigaste kudede, organite või isegi ihuliikmete asemele uued. Mitte asendades doonorilt lõigatud kehaosadega, vaid suunata keha ennast inseneritööd tegema. Teisisõnu, täpselt õiges kohas uusi rakke ehitama. Nii, et kahjustatud organ mitte lihtsalt tööle hakkaks, vaid et tulemus oleks eristamatu laitmatult funktsioneerivast originaalist. 

See on regeneratiivmeditsiini tulevik ehk inimkeha inseneeria uuel tasandil.

Kaks Euroopa teaduste akadeemiate föderatsiooni võtsid vaatluse alla regeneratiivmeditsiini senised saavutused, kesksed uurimisküsimused ja tulevikuvisioonid. Juuni esimestel päevadel publitseeritud visioonidokumendis „Regeneratiivmeditsiini väljakutsed ja võimalused“ analüüsitakse, millised peaksid olema sellist tüüpi ravi põhimõtted ja kuidas tuleks üles ehitada vastav poliitika.
 

Regeneratiivmeditsiini tulevikuväljavaateid käsitleva visioonidokumendi:
Challenges and potential in regenerative medicine. EASAC policy report 40. June 2020. ISBN 978-3-8047-4144-7

koostasid ühiselt Euroopa akadeemiate teadusnõukoda (European Academies' Science Advisory Council, EASAC) ja Euroopa meditsiiniakadeemiate föderatsioon (Federation of European Academies of Medicine, FEAM). FEAM ühendab lisaks meditsiiniakadeemiatele ka klassikaliste teaduste akadeemiate arstiteaduste osakondi, veterinaarteaduste ja farmatseutikateaduste akadeemiaid.


Vt raporti eestikeelset kokkuvõtet (Vasar, E., Soomere, T. 2020. Euroopa teaduste akadeemiad visandasid regeneratiivmeditsiini tulevikuvisiooni. Eesti teaduste akadeemia, juuni 2020, www.akadeemia.ee)