Teadlased hoiatavad: puidugraanulid ohustavad kliimat

Liikumise "Fridays for Future" kuulus lahinghüüd on „Kuulake teadust!“. Ja kui COP25 Madridis lõppeb, saab see iga päevaga selgemaks: nii kliimamuutuste kokkuvõte kui ka tehnoloogiliste lahenduste otsimine globaalse temperatuuri edasise tõusu ärahoidmiseks muutuvad meeleheitlikumaks. Nüüd hoiatavad Euroopa riikide teaduste akadeemiad tõsise vasturääkivuse eest teaduse ja metsa bioenergiapoliitika vahel.

„Kliima jaoks pole söe ja muude fossiilsete energiaallikate kasutamise viivitamatule peatamisele alternatiivi. Kuid oleme ka korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et paljudel juhtudel kiirendab kivisöe asendamine metsa biomassiga kliimasoojenemist ja suurendab Pariisi eesmärkide ületamise riske. Põhjus on lihtne - kui metsa raiutakse ja seda kasutatakse bioenergia tootmiseks, siseneb kogu biomassi süsinik väga kiiresti atmosfääri, kuid uued puud ei imenda seda aastakümnete jooksul. See ei sobi eesmärgiga lahendada kliimakriis kiiresti,“ sõnas EASACi professor Michael Norton, EASACi keskkonnaprogrammi direktor.

Vaatamata teaduslikule hoiatusele: EL-i taastuvenergia direktiivi eeskirjad biomassi kohta põhjustavad kliimale rohkem kahju kui toovad leevendust.

Vaatamata paljudele teaduslikele hoiatustele pigistavad ÜRO süsinikdioksiidi arvestuse eeskirjad puude raiumise kliimamõjule silma kinni. Kooskõlas ÜRO reeglitega on 2018. aastal muudetud ELi taastuvenergia direktiiv ja ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) kinnitanud kogu biomassi kasutamisest tuleneva süsiniku heitkoguseks nulli. „See loob energiatarbijatele ja poliitikakujundajatele eksitava mulje ning need lüngad on vaja kiiresti täita,“ lisab Michael Norton.

„Metsade biomassi süsinikuneutraalsuse kontseptsioon võis teatud määral kehtida 2009. aastal, kui oli vähem levinud globaalse soojenemisega võitlemise pakilisus ja mõte oli lihtsalt selles, et biomassi kasvatamine eemaldab atmosfäärist nii palju süsinikdioksiidi, kui selle põlemisel eraldub. Kuid täna keskendutakse globaalse soojenemise piiramisele 1,5 või 2 kraadini. See nõuab kiiret tegutsemist, mitte aga uute puude kasvu ootamist, samal ajal kui puude põletamisel energia saamiseks eraldub atmosfääri tohutul hulgal süsinikku,“ ütleb Michael Norton.

Mõnes EL-i liikmesriigis makstavad suured taastuvenergia toetused on põhjustanud metsade biomassi kasutamise tohutu suurenemise - sealhulgas söe asendamine suurtes elektrijaamades puidugraanulite impordiga USA-st, Kanadast ja teistest Euroopa riikidest. Metsaraie protsess puidugraanulite tootmiseks on muutunud suureks tööstuseks, mille mahud ulatuvad miljonitesse tonnidesse aastas ja mille toodangut veetakse tuhandete kilomeetrite kaugusele.

COP25 – „Nagu praepannilt tulle hüppamine“

Bioenergia kasutamisel on kriitiliseks teguriks niinimetatud süsiniku tasuvusaeg, mis on aeg, mis kulub uute puude põlemisel eralduva süsiniku absorbeerimiseks. See on kaugel süsinikuneutraalsusest ning metsa biomassi põletamine lisab atmosfääri süsiniku tasuvuse perioodil CO2-e, mis kõige olulisemate puude jaoks jääb vahemikku 50–100 aastat. See on oluline, kui hinnatakse, kuidas saavutada kliimaeesmärk piirata soojenemist maksimaalselt 1,5 kraadini. Jätkusuutlikkuse kriteeriumitesse tuleks sisse viia Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev maksimaalne lubatud süsiniku tasuvuse periood, leiab EASAC.

Madridi konverentsil nägime, kuidas riikide valitsused soovivad näidata oma edu. Eksitavad süsinikuarvestuse eeskirjad võimaldavad vähendada riigi paberkandjal tekkivaid heitkoguseid minnes üle söelt (mille heitkogused tuleb esitada) imporditud biomassile (mis märgitakse nullheitmetena). "Energia saamiseks kasutatavat metsa biomassi on peetud hõbekuuliks, millest võidavad nii poliitikakujundajad, metsamehed ja energiaettevõtted, kuna praegused eeskirjad võimaldavad seda taastuvenergiana subsideerida. Kuid kliima jaoks on see nagu praepannilt tulle hüppamine, ”ütles EASACi energiaprogrammi direktor dr William Gillett.