Teaduspärastlõunal põrkusid energia-, kliima- ja päevapoliitika

Neljapäeval (24. oktoobril 2019) teaduste akadeemia peeglisaalis toimunud teaduspärastlõunal arutati Ida-Virumaale põlevkivi eelrafineerimistehase rajamisega seonduvaid küsimusi. Ettekannetega astusid üles akadeemik Margus Lopp, riigikogu liige Marko Mihkelson, akadeemia energeetikakomisjoni Arvi Hamburg ning rohelise ilmavaatega poliitik ja ökoloog Mihkel Kangur. Esinejad tõid poolt-ja vastuargumente tehase rajamiseks. Teaduspärastlõunat modereeris president Tarmo Soomere.
 

Akadeemik Margus Lopp kritiseeris oma ettekande alguses rohelisi, kellest osa tema sõnul realiseerivad keskkonnakaitse sildi all oma isiklikke ambitsioone.  Tehase puhul rõhutas akad Lopp, et põlevkivi rafineerimine ei suurenda CO2 hulka. Samas toonitas ta, et ükskõik mida me põlevkiviga ette ei võtaks, CO2 emissiooni suurendada ei tohi. “Peame arvestama, et CO2 emissioon on kõige tähtsam probleem ükskõik, millise tehnoloogia kasutamise juures,” sõnas ta.

Akadeemik Lopi sõnul peame orgaanilise süsiniku viima produkti. “Kui praegu laseme teda õhku ja osaliselt jääkidesse, siis iga protsess peab tagama selle, et looduses leiduv orgaaniline süsinik leiaks koha produktis,” ütles Lopp

Lopp kritiseeris meie praegust põlevkivikeemia olukorda. “Põlevkivi tuleb kasutada teisiti kui praegu. Tuleb uurida ja rakendada tehnoloogiat põlevkivist ilma CO2 emissioonita rafineeritud õli saamise tehnoloogiaid. Seda on võimalik teha ja see ei ole loodusseadustega vastuolus. Põlevkivikeemiatööstus peab põhinema otse põlevkivile, mitte selle jääkidele,” rõhutas Lopp oma ettekandes.
 

Akadeemik Lopp kutsus üles investeerima ressursse teadus- ja uurimistöösse, mis tema järgi on ka võtmeks ökoloogiliste probleemide lahendamisel: “Praegu on meie seis vilets, sest Eestis puuduvad selle ala uurimistööd ning korralikku teadust ei ole selles vallas paarkümmend aastat tehtud. Teised prioriteetsed suunad meie loodusvarade rakendamisel on samuti meil katmata teadusliku uurimistööga. Ilma selleta, aga me uusi tehnoloogiad rakendada ei saa ja CO2 emissiooni ei lõpeta. Bürokraatlike direktiividega Euroopa Liidust või mujalt me probleeme ei lahenda.”
 

Riigikogu liige Marko Mihkelson leidis, et kliimaneutraalsusest ja fossiilsete kütuste kasutamise vähendamisest pole pääsu. “Kliimamuutuse ning kliimaneutraalsuse teema on midagi sellist, mis tuleb nii kui nii. Eestil on nõrgad kohad põlevkivi ja CO2 emissioon. Me peame olema ettevaatlikud ja vaatama, et me ei läheks vastuollu Euroopa Liidu poolt vastuvõetavate eesmärkidega. Oluline on see, et see üleminekuperiood läbitaks targalt,” sõnas Mihkelson. Ta rõhutas energiajulgeoleku tähtsust. “Isegi rafineerimistehase kontekstis peame rääkima meie energiajulgeoleku tõstmisest. Olgu siis selleks kas või LNG terminalide rajamine, mille vallas on näiteks Poola koostöös Ühendriikidega saavutanud suurt edu.  Ka meie peame oma strateegiliste otsuste tegemisel arvestama oma partnerite ning liitlaste huvisid,” ütles Mihkelson.
 

Mööda ei saanud ka põlevkivitööstuspiirkonnaks oleva Ida-Virumaa eripäradest. “Vaieldamatult mängivad julgeoleku puhul olulist rolli ka sotsiaalmajanduslikud faktorid. On tähtis, et Ida-Virumaal sellised üleminekusammud ette võetakse, kuna peame arvestama, et see võib olla kõrgendatud tähelepanu objekt neile, kes otsivad pinnast siseriikliku julgeoleku lõhkumiseks,” hoiatas Mihkelson. Samuti nentis ta, et ka raha mängib tehase rajamise puhul olulist rolli. “Igal asjal on ka hinnalipik küljes. On küllaga näiteid kuidas me ei taha oma majanduse lisaväärtust loovaid ettevõtteid rajada, mis aitaksid meie maapõues olevaid rikkusi kasutusele võtta. Praegune rafineerimistegevus ainuüksi toob Eesti riigile sadu miljoneid maksutulu,” sõnas Mihkelson.
 

Arvi Hamburg möönis, et kõiki riske ette näha on õlitootmise puhul võimatu ette näha. “Õlihinda maailmaturul ette ennustada on mõttetu. Varustuskindlus, keskkond ja hind peavad meil olema tasakaalus. Kui üks neist tasakaalust väljas on, siis tekib probleem terve energiamajandusega,” sõnas Hamburg. Samas toonitas Hamburg, et ehkki Eesti ei kuulu maailmas kõige põlevkivirikkamate made hulka, on meil oluline teadmine selle kasutamiseks. Ta ütles: “Saame põlevkivi väärindamise know how’d ka teistele müüa, see on üks meie kallimaid ekspordiartikleid.”
 

Ökoloog ja poliitik Mihkel Kangur nõustus teiste esinejate seisukohtadega teadusarenduse osas. Ta sõnas: “Me pole vaesed selle tõttu, et põletame vähe põlevkivi, vaid sest, et teadusarendustegevusse ei ole meil tükk aega piisavalt investeeritud.”   Samas rõhutas ta oma vastuseisu uue tehase rajamisele ning hoiatas kuulajaid mustade tulevikustsenaariumite eest. Kangur ütles, et keskkonna seisukohast peame piirama CO2 emissioone ja taastama ökosüsteeme, et nad hakaksid süsinikku siduma. “Sotsiaalmajanduslikud argumendid on nii ja naa, ma ei tea ühtegi uuringut, mis kinnitaksid, et põlevkivitööstuses töötavad inimesed pole valmis umber õppima muudel elualadel tegutsemiseks,” märkis Kangur põlevkivitööstuse säilitamise kohta Ida-Virumaal.