Kliimakonverentsil otsiti probleemidele lahendusi

13.09.2019

Täna (13. septembril 2019)  toimus riigikantselei ja teaduste akadeemia ühine konverents „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“ Kui kliimamuutuse teema on tänapäeval tugevasti politiseeritud ning ideologiseeritud, siis tänasel konverentsil keskenduti mustade tulevikustsenaariumite asemel pigem lahendustele, mida meie teadlastel pakkuda on ja mis aitavad kliimamuutusega kohaneda.

Konverentsi avasõnad ütles teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Ta rõhutas, et kliimaküsimus on väljunud teadusmaailma piiridest ning muutunud poliitiliseks. „See millest kliimamuutuse puhul pihta hakata on poliitiline otsus. Aga see peab põhinema parimale teadmisele ja faktidele,“ lisas ta. Soomere rääkis, et kliimamuutuste üle on palju kakeldud. Ta sõnas lõpetuseks: „Täna on unikaalne võimalus esitada peaministrile, tema ajutrustile ja poliitikategijatele lahendusi.“

Peaminister Jüri Ratas viskas oma kõnes õhku küsimuse: mis on kulukam kas mitte midagi teha või siis vastupidi olla millegi eestvedajaks. „Oleme dünaamiline ja kiirelt muutuv ühiskond. See kõik annab võimalusi edasi jõuda ning hoida meie ressursse ja keskkonda,“ jäi peaminister optimistiks.

Dublini tehnikaülikooli professor Patrick Goodman jagas Iirimaa kogemusi kliimamuutusega kohanemisel ning võrdles Eestit ja Iirimaad. Ta lausus, et Iirimaal on viimastel aastatel enam hakatud selle probleemiga tegelema, ent sellegi poolest on veel palju vajaka. „Meil on tegevuskava erakorralisteks ilmastikuoludeks talvel, ent pole seda suviste kuumalainete jaoks, mis aina sagedasemaks ning ohtlikumaks probleemiks muutumas,“ tõi ta näite.

Professor Atte Korhola Helsingi ülikoolist rääkis kliimamuutuse üldistest aspektidest ning kogu probleemi keerukusest. Ta hoiatas, et palju probleeme kätkeb endas ka taastuvenergia kasutamine. „Taastuvenergia tootmisseadmete esimese põlvkonna tehnika väljavahetamise aeg on kätte jõudnud ja sellest tekib palju prügi. Näiteks sisaldavad päikesepaneelid palju raskemetalle.“ Ta rõhutas, et siiski on vaja leida alternatiiv kivisöele.

Professor Kevin Parnell Tallinna tehnikaülikoolist käsitles kliima soojenemise kasulikke aspekte. Ta tõi näiteid Arktika piirkonnastst, kus kliimamuutus toob endaga positiivseid mõjusid majandusele. Näiteks paranevad laevatamisvõimalused, on võimalik kasutusele võtta sealsed nafta-ja gaasivarud ning lisaks vallandub jäämassiivide sulamisel palju vett, mida võimalik kasutada hüdroenergia tootmiseks. „Need positiivsed mõjud on siiski lühiajalise iseloomuga ja ei kaalus üle kliima soojenemisest lähtuvat kahju,“ sõnas Parnell.

 

Rein Drenkhan maaülikoolist ja professor Arne Sellin Tartu ülikoolist andsid ülevaate kliimasoojenemise mõjudest meie metsadele ning oma uurimistööst.

Akadeemik Jaak Aaviksoo pidas ettekande süsinikdioksiidi sidumisest ja kasutamisest. „Vajame kuluefektiivsemaid ja süsinikku siduvaid tehnoloogiaid. Põlevkivitööstuses tuleb teha panus tehnoloogiatele, mis süsinikku seovad,“ sõnas Aaviksoo.

Akadeemik Margus Lopi ettekanne keskendus põlevkivi tootmise ühildatavusele kliimamuutuse vastu võitlemisel. Lopp rõhutas, et on vaja leida võimalus väljuda olukorrast, kus meie põlevkivikeemia keerleb vaid põlevkiviõli tootmise ümber.
Ove Oll Tartu ülikoolist tutvustas vesinikust lähtuvaid võimalusi. Oll sõnas, et vesinik aitab dekarboniseerida nii tööstuse kui ka transpordisektori.

Akadeemik Jarek Kurnitski kõneles passiivmajadest. Ta rõhutas, et selles osas on meil juba praegu olemas Eestis lahendused, mida sobib ülejäänud Euroopale eeskujuks tuua. Kurnitski nentis, et kokkuvõttes võidab riigi panustamisest sellesse ühteviisi nii riik kui ka erasektor.

     

Konverents on järelvaadatav siin.